(In The End) There's Only Love

Terve selle viimase nädala ootasin Ewerti ja Dragonsite kontserti, ma olin ikka väääga rõõmus, kui kuulsin, et olen taaskord õigel ajal õiges kohas ja saan New Yorkis nende kontserdile minna! Tol hetkel kui nad seal mängima hakkasid, mõtlesin ma päris lava ees olles, et deem maailm tundub ikka korraga nii väike.

Järjekord Mercury Lounge ees oli pääris korralik. Ma järjekorras olles eesti keelt ei kuulnud, küll aga arutasid paar kohalikku selle üle, et bänd "Iiivert" :D on Eestist aga nad teevad täiesti ameerika(!) tasemel muusikat ja on niii niiii nii hea bänd, ehhee. No ja siis selle üle, kus Eesti üleüldse asub.
Ma ei ole tegelikult siin veedetud aja jooksul kordagi Eesti järgi igatsust tundnud. Mul on hea meel, kui te mu blogi loete ja veeeeel  kordi suurem hea meel kui ma teie kirju loen või aegajalt skypeda saan, aga  peale teisuguste toreduste ma muudest asjadest puudust ei tunne. Kontserdile oli eestlasi tulnud ikka päris palju, nii kohalikke kui ka niisama hästi ajastatud turiste. Eks ikka oli tore eesti keeles lobiseda vahelduseks aga natuke nägi ka selliseid maneere, millest siin puudust ei tunne. No see selleks. Kontsert oli super!! Ja peale seda sai uute vahvate nägudega linna peal ka korralik tiir tehtud, üle aedade ronitud ja lõpuks esimest korda siin oldud aja jooksul Eesti Majas käidud.
Natuke sellest ajendatuna, otsustasin siis laupäevasele eesti Halloweeni peole ka minna. Vahelepõikena, unistused ikka täituvad kui vähegi neisse uskuda. Peale pikka kostüümirallit jalutasin pikas mustas nõiakostüümis korraliku mütsiga mööda õhtuseid sumedaid New Yorgi tänavaid ja tundsin end superhästi, inimesed muudkui küsisid, kus mu luud on. Kuigi Halloweenini on veel paar päeva aega, on sel nädalavahetusel pidustustega rohkemgi kui alustatud (oi kui inglisekeelne sõnastus tuli nüüd). Tänavad on täis lihtsalt sellises kostüümimajanduses inimesi, et pean enne kolmapäevas paraadi oma nõia outfiti ja meigi kallal oluliselt tööd tegema :D
Igatahes siinne eestlaste halloween oli ikka täielik maskiball. Lõppkokkuvõttes väga tore üritus. Eesti mustkunstnikud tegid showd (Meelis Kubo ja Karl Eelmaa). Muidugi need trikid, mis nad pärast peol tegid meiega, olid ikka üle mõistuse :D Lavalt vms seda kõike näha on üks asi, aga klaase kokku lüües ja lobisedes su oma nina all ja pea küljes...oijahhh... Kõik Dragonsid olid ka peol, nendega oli väga vahva. Ewert oli kostüümidetailine valge lihuniku põlle ette pannud ja poole öö pealt otsustas selle massilise ketšupikogusega ehedamaks muuta. Ma olin enne päris skeptiline kogu ürituse osas ja ei plaaninud üldse minna aga lõppkokkuvõttes kui peale kella 5 hommikul metroos koduteel tukkusin oli tunne äärmiselt hea :)

Tänasest alates ootame siis suure põnevusega orkaan Sandyt. Või noh mina ootan suure põnevusega. Inimesed valmistuvad selleks nii, nagu maailmalõpp oleks tulekul (mis siis veel detsembris saab?). Vb on see minu kogenematu naiivsus, ma pole õnneks suuremaid looduskatastroofe veel kogenud. Telekast tuleb hommikust saati 24h Tracking Sandy, pm näidatakse kogu aeg orkaani liikumist NY üle riigi. NY äärealadelt on juba hommikust saati inimesi evakueeritud. Alates seitsmest suleti metrood, hiljem ka bussiliiklus, nüüdseks peaks olema suletud sillad ja rongiteed. Lennukid ei lenda. Homme on kõigil vaba päev NY-s, kõik koolid on kinni. Meil jäid juba täna kõik õhtused trennid ära. Käisin õhtul toidupoes, järjekorrad on metsikud! ja konservtoidu letid tühjad, päriselt ka, ma ei liialda, inimestel on vist kodudes kuude varu vett, tuunikala, Campbelli suppe jne. Käisin täna trennis ka, Times Square oli väga harjumatult vaikne ja rahulik. Täna on mul kahju, et ma kesklinnas ei ela, tahaks näha maailma kõige elavamat linna tühjuses ja vaikuses. Igatahes mul on põnev. Toanaaber Mike tõi mulle just taskulambi just in case :D vesi on varutud :D Kavatsen vabadel päevadel teiega skypeda ja kirjutada ja võimalikul ameerikalikult aega veeta teleka taga ja hea söögiga :D ehhee, tassisin nalja pärast ka ikka Campbelli suppi koju ja ühe hiiglasliku apelsinimahla ja jäätist ja ja ja ja...muud tegevust orkaaniga jagamiseks :D Eks siis hoian kursis asjadega. Või nagu Jaanus ütles "oli tore sind tunda, luban et söön igal aastal 28. oktoobril sinu mälestuseks ühe muffini ära :)"