Little Cupcake

Esimene päev New Yorgis. Kummaline kuivõrd kodune see linn minu jaoks on. Ikka veel on raske uskuda, et ma lõpuks siin olen.

Olin juba ammu mõelnud, et kui vähegi õnnestub, lähen kohe esimesel hommikul otsima meie kevadisest tripist lemmikuks saanud kohvikut Little Cupcake Bakery, kus valmistatakse kirjeldamatult häid cheescake ja muffineid. Pärast mõningast päikeselist jaluskäiku Brooklynis (mmm mõnumõnus ilus ja soe!) õnnestus see mul lõpuks üles leida. Lõputute koogikeste riiulite vahel (no neid võib vaatama jäädagi!) vaatas vastu ka vana lemmik raspberry-white chocolate cheesecake, mis sobis imeliselt hommikukohvi kõrvale. Magus sõber oli ikka päris rammus, niiet Ethel, kui Sa seda loed nüüd, siis tea, et olen iga kell nõus seda uuesti Sinuga jagama :D

Hommikusel jalutuskäigul Brooklyni ilusatel täpselt-nagu-filmis tänavatel põrkasin kokku ühega oma 4st tuttavast, kes mul NYs siiani on, no kas tõesti juhtub siin ka selliseid kokkusattumusi?

Pool päeva kondasin mööda siinseid tantsupoode, sest mul oli kooli jaoks vaja veits trennivarustust täiendada. No õigemini hullusin, täitsa kreisi mis valik siin on võrreldes Eestis nähtuga, kui vaid oskad õigest uksest sisse astuda. Oleksin vabalt olnud nõus sinna jäämagi ja siis 6 järgnevat kuud kõiki neid imeasju selga/jalga proovima.

Õhtupoole otsustasin minna Chinatowni, et saaks jalutada mööda ühte lemmikutest, Mulberry Streeti ja no üleüldse on seal palju mida avastada. Ma ikka ei väsi neid hiinlaste turge imestamast. Loodetavasti õnnestub mul siin veedetud aja jooksul mõne kohaliku hiinlasega sõbrustada, ehk võtab ta mind üks päev sinna Chinatowni tänavatele kaasa ja viitsib mulle seltada, mis mingi asi on ja mida mis otstarbel kasutatakse või süüakse. Sinna oleks võinud selle üle nuputama jäädagi. Hiinlaste köögis on ju teadagi igasugu seafoodi, aga mind ikka veits häirib, et need krabid seal oma sõrgu sabistavad ja kalad kastides vaevu liigutavad. Ilmselgelt on määsterlikud road valmistatud värskest toorainest. Aga no mis hinnaga. Ma ikka ei saa üle ega ümber nendest ämbritest mille sees on poolest saati vett ja hunnik konnasid (kui ma ütlen hunnik, siis ma mõtlen hunnik!) ja siis nad seal podisevad ja krooksuvad elu ja surma piiril. Kuidagi äärmiselt kurblik vaatepilt. Ja kõrval siplevad umbes sama poolsurnud krevetid, juba vähe rõõmsamalt ja ootavad, et kohaliku LiuHuiYangid nendest kauneid nuudliroogasid valmistaks.

Koduteel käisin toidupoes. See oli elamus omaette. Tegemist oli väiksemat sorti toidupoea nende mõistes, aga ma oleks võinud sinna uudistama jäädagi. Igatahes on liigagi palju kõike seda, mida siin veedetava aja jooksul prooviks või kokkaks. Oiii ja milliseid kooke siin veel teha annaks...
Üks toredamaid leide oli legendaarne Campbelli purgisupp, nüüd on saadaval ka printsessi sort. Etiketil on esindatud nii Tuhkatriinu, Kaunitar kui ka Ariel. Sees on nt kõigi nende peade kujulised, siis veel kinga, kõrvitsa, krooni jms kujulised makaronid. Ega siis midagi, hea et mõnda neist muinasjuttudest suvel harjutatud sai, üks päev tuleb siis lõunaks ära proovida..