Oh you, Pumkin! More puppies inside.

Otsustasin täna stereotüüpse ameeriklase hommiku kasuks, jalutasin kohalikku Starbucksi ja ostsin kohvi kõrvale New York Timesi. Halloweenini on üle kuu aja aega ja ometi nägin sinnapoole kõndides juba igasugu kummituslikke kaunistusi väikestes ilusates aedades. Iga päevaga ilmub katuse ääretele ja uste peale aina rohkem kummitusi, nõidasid ja hernehirmutisi meenutavaid elukaid, kõrvitsapeadest rääkimata. Ühe maja külge olid kinnitatud hiiglaslikud ämblikud, pakun, et koivast koivani läbimõõt oli umbes 3 meetrit kui mitte rohkem (teadagi, kust ma nüüd kaarega mööda hakkan kõndima. no või siis eksponeerimisteraapiat tegema). Poodide uste ees on juba kuhjadeviisi kõrvitsaid müügil, Starbucksis on special pumkin spiced latte. Ma ei kujuta ette kas midagi peale musta-oranži kirju maailma 31 oktoobril üldse enam näha on. Katsetasin siis täna ühte kõrvitsamuffinit, päris ok oli, kuigi see endatehtud kõrvitsakook indiaanlaste ürituse jaoks, aastaid x tagasi oli vist isegi parem. Kõrvitsaõlu on veel proovimata.

Avastasin Brooklynis jalutades veel ühe armsa loomapoe. No ei ole ju võimalik mööda kõndida vitriinist, kus kaks pisikest inglise buldogi kutsikat kummipalli pärast kaklevad. Kui me paari juhusliku möödujaga neid mõnda aega jäginud ja kommenteerinud olime, siis avastasin, et kaupluse uksel on le-valgustusega silt "More puppies inside".  No kas mul tekkis uudishimu või mul tekkis uudishimu. Põhimõtteliselt oli poes terve seinatäis suuremaid puure, kus sees oli igasuguseid kutsikaid. Ma oleksin tahtnud nad kõik endaga koju kaasa võtta. Ja kuidagi veider oli vaadata, et kutsikaid müüakse umbes sama moodi nagu meil hamstreid ja jäneseid.. Hm peaks vist seal akna taga tihedamini kutsusilmadega vaatamas käima, äkki võtavad mu tööle ja ma saan nendele toredustele isiklikult Pedigreed sööta..