Bensiin hakkas ju ka otsa saama, sest Jersey, mis on suures osas nii hävinud kui olla saab (oioioi mitu korda ma jõudsin end tänada, et ma sinna kassihullu naise juurde ei jäänud). Autojärjekord bensiinijaamadesse (nendesse vähestesse, mis paar tundi päevas töötasid) oli ülw 12 bloki (tänava siis eestikeeli), pluss 3-4 blokki jalgsi jrks seisjaid kanistritega.
Kõige kriipim oli siiski see, et terve Lower-Manhattan oli mitu päeva ilma elektrita. Sõitsin öösel bussiga koju. Sellist kottpimedust ei ole ma ammu kuskil näinud. No ega tegelikult ju ei näe ka kunagi, ainult maal metsa vahel. Linnas ikka mingid tuled on. Aga siisn olid KÕIK pilvelõhkujad pimedas, mitte ühtegi tänavavaldustust, valgusfoori, mitte midagi. Mõningad autod sõitsid suurematel tänavatel. Paaril üksikul aknal oli näha küünlaid. Üks mitte alla andev ajaleheputka müüja oli oma telgi lahti teinud ja müüs ühe küünla valgusleegis oma stuffi seal. Ei tea küll kellele. Inimesi seal ei liikunud, Kui siis vähemalt õhtusel ajal väga üksikult, telefoni või taskulambiga valgust näidates. Tühi ja vaikne ja kottpime. Kõhe kummituslinn. Suured sillad olid poolenisti valgustamata. Manhattani siluett, mis särab muidu rohkem kui kõik maailma juudi jõulupuud kokku, oli poolenisti pime. Ma võiksin seda ette kujutada ükskõik kus, tõsiselt, aga mitte New Yorkis! Ja seda enam mitte Manhattanil. Mulle meeldib sellest nii mõelda: For the first time in history, lower part of the city that never sleeps fell asleep for a while...
Päeval oli linnas oluliselt vaiksem kui muidu. Aga tänaval jahagi tasuta juustu ühest autost :D päris naljakas reklaamikampaania oli :D Kolm pirakat juustutükki kolmel näkileival ei olnud mingid lihtsalt pisikesed testrid vaid nende ära söömisega oli tõsiseid raskusi, näete siis, ega niisama öelda, et siin lähevad unistused täida, võin julgelt väita et tasuta lõunad on olemas :D
Nii 1. novembril ma LÕPUKS kolisin oma uude koju!!!! Ise ka ei suuda uskuda, esimest korda 6 nädala jooksul sain oma kohvri lõplikult lahti pakkida ja kappi ära panna. Ja selle vähese aja jooksul mis ma olen siin olnud, olen ma sellest täiesti vaimutsuses, see on minu jaoks täpselt õige koht ja igasugune jama ja ootamine on end igati ära tasunud. Ma olen ikka niii õnnelik, hoidsin neid korterivõrmeid ikka tükk aega käes, mõnus õnnesurin on siiani sees. Korter on väga armas, ma elan katusetoas ja kokku on meid siin praegu 6 mina, kanada poiss, kes on ajutiselt pikemaks ajaks külas siin, üks austria tüdruk oma ameeriklasest peikaga, siis üks rootsi kutt (tulevante top-drag tegelt ka!!) ja tema sõbranna. Me kõik peale selle ameerika kuti käime samas koolis, noh mõni on varem käinud ja nüüd ajutiselt tagasi tulnud, niiet ainult unistada võis sellisest ameerikalikust korterijagamisest, mis on siiani olnud väga fun no ja et meid siin 5 tantsijat on see on veel eriti super, kõik igapäevaselt pöördlevad ja venitavad ja sirutavad ja ja ja ja...õhkkond on supermõnus. Polegi siin ükski öö normaalsel ajal magama saanud, sest me oleme kogu aeg lobisenud või filme vaadanud või muidu vahvad olnud :) Homme lähen ikeasse ja toon ägedaid küünlaid ja värki ja siis teen ilusaid pilte ka oma uuestu kodust.
Head ööd :)
Supperhyppertrupper happy! :))
ReplyDeleteÄge raisk!
ReplyDelete