"Oh I used to do it too when I was a kid"
segaduses mina: "Do what?"
"Well you know just push all kinds of buttons randomly on a keyboard..pretend that I'm working.."
:D vot selline lõbus sarkasmist nõretav elu meil siin käib. Igav ei ole sekundikski nagu võite arvata.
Vahepeal vahetus üks toakaaslane siis veel üle rootsi poisi vastu meie koolist. Seltskond on koos ja no ma olen varemgi kirjutanud sellest, kui haigelt palju rootslasi meil koolis on aga no oleks ikka kunagistel Tallinki aegadel tõsisemalt kaaluda neid hommikusi keelekursuseid ülepäevaselt :D
Nii millest siis nüüd alustada...
NY on juba vaikselt kevadine. Kuigi "talv" on sel aastal pikk siis päikseprille saab juba kanda ja jopethõlmad võivad eest lahti olla.
Maailm tundub vahest ikka uskumatult väike ja mulle meeldib üle kõige kuidas niidiotsad teinekord kokku jooksevad. Eelmisel aastal Portugalis Triinul külas käies nägin korra ühte brasiilia kunstitudengit, kes jaanuarist alates oma superstipendiumiga Parsonsis õpib ja nüüd siin olles oleme siis sõbraks saanud. Seega on siinsete brasiillastega viimasel ajal supervahva olnud. Eile käisime paksu kassi jazzklubis sünnipäeva tähistamas. NY ööelu on ikka uskumatu. Igasuguste drag queenide ja kogu selle maailma vahelduseks sattusin lõpuks totaalselt teistsugusesse keskkonda. Fat Cat Jazzclub on päris suur mõneti underground koht, kus mängib live jazzband, saab mängida lauajalkat, piljardit, ühte imelikku mängu, mida ma pole varem näinud ja siis on seal veel pääris palju pinksilaudasid (tuletas eile laevaelu meelde jällegi :D). Päris kirju ühesõnaga aga lõbus õhtu oli. Täna otsustasime sõita Coney Islandile lõbustusparki. Nagu Foursquare seda olemist kirjeldas, on tegemist täieliku old fashioned fun-iga. Nii old school atmosfääri ei oskaks USAs oodatagi. Kevadtuuline rannapromenaad ja selle ääres hiiglaslik vanade karusellidega ja rikkis popcorni masinatega lõbustuspargimühakas. Nagu kõie retromates usa filmides üldse. Selline kriipi tsirkuseteemalise õudusfilmi muusika on ka taustaks ja aeg oleks nagu 20 aasta tagasi seisma jäänud. Eks tänu eelajaloolisele hõngule ja teisipäevale oli koht parasjagu tühi ka. Aga meil oli väga lõbus. Sai logisevatel karusellidel ikka veits adrenaliini tunnetada ja kõrget vaadet nautida, pretzeleid süüa ja muidu eakohast 25dat sünnipäeva tähistada mõnel siin.
Mõni aeg tagasi käisid Sandra ja Oskar külas. Niiet puhus siin Eestimaiseid tuuli. Käisime üks päev Philadelphias tookord, tahaks ju väljaspool NYd seda päris ammerikalikku maailma ka vahetevahel näha. Mulle tookord jäi siiski suht uimane mulje kogu linnast. Kui Washington on selline kuninglikult rahuliks, siis Philadelphiat tahaks korra justkui raputada või paksu tolmuse uneloori pealt ära kiskuda. Aga võibolla ongi asi selles, et olen juba harjunud NY rush-kuubis elustiiliga. Igatahes Bruce Springsteen jätab oma loos siiski veidi müstilisema mulje sellest linnast. Aga Chinatowni tänavad olid sealkandis päris mõnusad ja muidugi päeva tipphetk oli see, kui leidsin kohalikult turul suures valikus lagritsaid. Mida kõike siin kõigi võimaluste maal ka saada pole, aga lagritsaid, eriti veel soolaseid, on suhtleiselt võimatu leida. Niiet rõõm oli suur ja kui ma oma rootsasest sõbrale neid koju tõin siis no nii kreisid kui me siin oleme olnud, see reaktsioon oli veel sellest kõiges üle :D
Suurest uudishimust haisid ja jõehobusid näha sattusime Sandraga Philadelphiast veel omakorda Camdenisse, poolkriminaalsesse ja üsna kõhedasse tühja rajooni sealset akvaariumit otsima...nojahh :D elu on seiklus.
Eelmisel...või oli see üleelmine nädal hmm.. no igathes oli üleriigiliselt Musicals in our Schools week ja sellega seoses ka Times Squarel üks laulu üritus, kuhu ka sattuda otsustasin. Pidime oma koolikaaslastega laulma Anniest tuntud "Tomorrow-d" ja kuna me seda korterikaaslasega nagunii kogu aeg võidu räuskame, siis korra võib ju ilusati kaamera ees ka kaasa laulda. Ilm oli tol päeval übertuuline ja küüülm, aga kokkuvõttes oli üritus tore.
Auditioni uudiseid ka siis veidike. Kevadel on üks off-Broadway üritus tulemas, mõtlesin et proovin, sest on viimane aeg hakata mööda auditioneid kõmpima rohkem ja läks õnneks. Tüki nimi on "Slaughter on tenth avenue", originaalis on tegemist balletiga aga antud projekti raames teeb koreograaf selles balletil põhineva meie keeles broadway-jazzi põhise koreograafia. Põnev põnev, järgmine nädal peaks proovid algama, siis tean täpsemalt rääkida. Igatahes on kord aastas siin selline üritus nagu Choreographers Canvas, kus 15 rahvusvahelist koreograafi saavad oma erinevates stiilides lavastusi esitada, ja see tükk tuleb siis ka seal esitamisele.
Kindlasti läks nüüd midagi olulist meeles, mida veel kirjutada tahtsin. Aa nalja ka natuke. Need hiiglaslikud joogitopsid, milles meil karastusjooke müüakse tahetakse nüüd lõpuks ebaseaduslikuks teha. Et kui joogitops on suurem kui 16oz, siis võib selles müüa ainult light-cocafanatasprite. Ühesõnaga...ma saan aru, et ülekaalulisus ja suhkruhaigus on siin suured probleemid aga sellevastased võtted panevad ikka muigama küll.
Aa mõni aeg tagasi käisime kooliga NEw York City Ballet-is eksursioonil. Superäge oli ikka Nii suure balletiteatri köögipoolt näha. Isegi parasjagu käimasolevat proovi sai vaadata! Milline paradiis tantsijale..Õhtul käisime "Uinuvat Kaunitari" vaatamas, eks ta ole läbi aastate mu lemmik olnud. Peale seda, kui ise palju rohkem kalssikat teen ja lõpuks ometi varvaskingadel ka veidi tantsin, on ikka hoopis teistsugune tunne seda küike suures teatris vaadata. Mu respekt baleriinide vastu on veel kümneid kordi suurem kui enne. Ja nohh mis seal ikka, silm püüab rohkem apsakaid kinni ka ehhee :D
Okei, uneaeg on praegu...
